Rezistans & Alternativ : l’United Nations Human Rights Committee accuse réception de la plainte

  • Rezistans & Alternativ : « Kanpayn elektoral-la ti enn de bann lepli “sal” de Moris post-indepandans »

Rezistans & Alternativ, dont les candidats ont été exclus des élections générales du 7 novembre, poursuit son combat contre le communalisme institutionnel dans le système électoral. A ce stade, le débat est porté sur le front international auprès de l’United Nations Human Rights Committee, saisi de ce rejet des candidatures faute de déclaration d’appartenance communale. Et vendredi dernier, le siège de cette instance des Nations Unies a accusé réception officiellement de cette demande de Rezistans & Alternativ au sujet d’une éventuelle déclaration quant au caractère “free and fair” de ces consultations populaires.

- Publicité -

En attendant des développements à ce chapitre, Rezistans & Alternativ, sous la plume d’Ashok Subron, Stefan Gua et Dany Marie, commente la campagne électorale, les résultats et la performance des forces politiques. « Listwar pou retenir ki Rezistans ek Alternativ finn exklir depi sa eleksion-la, zis akoz nou bann kandida finn deklar zot sitwayen morisien, ek refiz tou form klasifikasion kominal. Diskalifikasion Rezistans ek Alternativ dan eleksion 2019, li non-selman inn fer an infraksion a drwa internasional, tel ki garanti par United Nations Civil & Political Rights Covenant, me li osi enn violasion Ruling 2012 de UN Human Rights Committee. Depi le 6 novam, nou finn fini raport tou sa a UNHRC. »

Le mouvement de gauche poursuit : « Listwar pou osi retenir ki pre 10 000 sitwayen, finn “diskalifie” de zot drwa fondamantal pou vote dan eleksion. Li kler ki bann metod arkaik ki ESC servi pou anrezistre elekter pe prodwir boukou problem. Rezistans ek Alternativ tou an respektan verdik lepep, pou pourswiv so aksion ziridik – politik, tan o nasional ou internasional, lor violasion drwa fondamantal sitwayen pou poz kandida ek vote dan eleksion 2019.

Exklizion ReA depi eleksion finn osi vedir ki vre lopozision, extra-parlmanter ek kredib, dan dernie sin-kan pa finn ena enn lavwa dan eleksion-la. Seki finn eklir bann size santral kouma zantrifikasion/exklizion, destriksion/lavant laplaz, lakot, losean, later, bien komin, linzistis sosial-ekonomik ek de klas, politik proteksion miliarder lokal ek global, ‘smart cities’, linzistis politik taxasion, betonaz, politik enerzetik, inondasion, climate change, marzinalizasion fam depi pouvwar politik, pourisman demokrasi – depi kanpayn elektoral. Sa finn fer ki Rezim Pravind Jugnauth inn gayn enn pli gran marz de manev dan eleksion-la. Avek exklizion lavwa ReA dan eleksion, lopozision parlmanter, PTr-PMSD-MMM, pa finn reysi amors enn latak frontal kont rezim o-pouvwar. Zot finn kontant zot de bann slogan vid, oubyen kisann la pli “voler” ou pli “malang” ki so kamarad. Lopozision PTr, PMSD, MMM, pa finn an mezir met delavan enn kritik de fon de “riptir” lor politik ekonomik, sosial ek ekolozik rezim o-pouvwar. Anfin de kont, kanpayn elektoral-la ti enn de bann lepli “sal” de Moris post-indepandans, ki finn akse lor “moeurs”, la fami, machism ek lavi prive bann lider politik, inzeksion masif larzan ki pe transform eleksion an “lindistri elektoral”, manipilasion-fake lor bann adverser politik, ki finn aksantie avek FB ek enn itilizasion kominalism fasizant bien danzere, avek konpliste grav MBC-TV lavey eleksion. »

Rezistans & Alternativ note : « Rezilta final : se Pravind Jugnauth-MSM, ki finn tir profi de eleksion a-trwa. MSM-ML sort ganyan, avek enn vot sibstansiel o-nivo riral. PTr inn sibir enn so bann pli gran defet, depi 1982, ek konfirm so detronnman dan rezion riral, ki ti kumans opere an 2014. MMM inn redwir a seki istorikman PMSD finn ete, avek enn mikro-konsantrasion, prinsipalman dan Beau-Bassin-Rose Hill ek bann vot ki finn desann anba labar 10% dan sertin rezion riral. Aktiel PMSD, redwir a 3 reskape, inklir Xavier Duval limem. Rezilta eleksion osi demontre ki bann mezir sosial – Pansion Vieyes, Promilgasion Lalwa Travay ek Grant a sofer taxi etc – inn konbine avek lezot fakter, dan viktwar Pravind Jugnauth. Dan “pariaz” bann mezir sosial, Parvind Jugnauth inn paret pli kredib, sirtu ki Sithanen ti lot kote. Si rezilta eleksion vedir ki Pravind Jugnauth, MSM-ML inn gayn enn mazorite konfortab anterm siez pou diriz pei, o-final li pa finn gayn aprobasion 63% votan, ek pena soutien direk pre 75% popilasion Moris o total. Se enn fe inedi dan listwar post indepandans Moris. Eski sa sitiasion-la ouver posibilite enn Koalision post elektoral ? Seki sir antouleka, nouvo Gouvernman Jugnauth ena pou fer fas enn gro-mazorite popilasion, osi bien ki kontestasion sosial ki so prop politik ekonomik-sosial ek anvironnmantal pou bien vit zenere. Avek afeblisman PTr ek MMM kouma 2 parti istorik ki finn lontan inkarn lespwar pou klas travayer ek lepep dan sa pei la, dan enn period listwar, finn ariv ler pou lemerzans enn 3e mouvman istorik pou vey a seki lintere klas travayer/ lepep, ek sovgard nou lanatir. »

- Publicité -
EN CONTINU

l'édition du jour

- Publicité -