ANOU KOZ PAROL 107

Gro-plan lor diferan proze aktiel konsernan Kreol Rodrige 

- Publicité -

PROF. ARNAUD CARPOORAN, OSK

Zedi 11 Zilye 2019, dan Rodrig, finn ena enn gran levennman lingwistik ek kiltirel ki pou enan sertennman enn gran linpakt lor sosiete-la dan bann lane ki pe vini. Nou pe fer referans lansman Akademi Kreol Rodrige (AKRo), enn inisiativ Komision Ar ek Kiltir. An-atandan ki nou vinn an detay lor Akademi-la limem dan enn prosin nimero Anou Koz Parol, pou zordi, anou kontant nou dir ki so kreasion finn vinn kouman enn aboutisman lozik enn seri kiksoz ki finn arive dan Rodrig depi plizier lane e ki finn pran form sou diferan proze. Nou pe prezant trwa sa bann proze-la zordi: enn, ki inplik UoM, PMO ek RRA, e ki prezant li kouman laswit enn proze lanket ki finn fer dan Rodrig dan bann lane 1970 e ki pe reaktialize zordi; enn lot, ki inplik RRA ek MIE, lor proze kontextializasion bann maniel skoler an Kreol pou zelev dan Rodrig ek enn trwaziem, ki inplik RRA ek UoM, lor proze Diksioner Kreol Rodrige.

***

DAN PERSPEKTIV MIE

Proze kontextializasion maniel KM*

Grad 1-6 pou bann zelev rodrige

Profeser VASSEN NAËCK

Head Curriculum, MIE

MIE ena enn ris lexperyans dan elaborasion, inplemantasion ek evaliasion maniel. Se pou sa rezon-la ki Komision Ledikasion Rodrig finn solisit nou lexpertiz pou travay lor proze kontextializasion maniel Kreol Morisien pou bann zanfan rodrige. Proze kontextializasion maniel li enn proze ki pe fer an paralel avek proze Diksioner Kreol Rodrige. Dan sa loptik-la, nou finn met-anplas trwa panel travay (Grad 1-2, Grad 3-4 ek Grad 5-6) ki prinsipalman konpoze par bann edikater rodrige, bann dimounn-resours depi MIE ek depi Liniversite Moris (UoM). Kan nou pe koz kontextializasion, nou pe dir ki nou pe al depi lexperyans zanfan ek servi so lang maternel pou favoriz so lantre dan literesi. Lobzektif proze kontextializasion se prezerv enn lide repiblikin: ‘Enn lekol pou tou dimounn’ ek met an avan bann spesifisite Rodrig. Kontextializasion ek rodriganizasion maniel napa vedir ki ape dekonekte Rodrig avek lemond. Proze-la, li fer selon trwa laspe: (1) lokal (spesifisite Rodrig) ; (2) rezional (Repiblik Moris) ek (3) louvertir lor lemond. Bann sanzman ki pe amene konsern trwa laspe: lingwistik, referansiel ek ikonografik. Tousala pe fer dan enn vize pedagozik efikas. Validasion final pou fer par AKRo (Akademi Kreol Rodrige) an Oktob sa lane-la. Lobzektif se finaliz bann maniel Grad 1-4 pou fer zot lansman premie semenn Desam 2019 dan kad Festival Kreol Rodrig.

* Kreol Morisien

……

DAN PERSPEKTIV ENN EDIKATER RODRIGE

Proze kontextializasion bann maniel

KM Grad 1-6 pou bann zelev rodrige

JASMINA ALBERT

Travay lor proze kontextializasion bann liv kreol aktiel pou bann zelev Grad 1-6 dan Rodrig inn enn lexperyans bien interesan. Atraver sa proze-la, mo inn aprann boukou avek bann partner ki sorti MIE ek Liniversite Moris. E sirtou mo inn gagn lorpotinite ansanm avek mo bann koleg rodrige partaz inpe lor zistwar nou zil, nou kiltir, nou manier viv ek nou manier koze. Mo inn osi fer enn analiz pli konkre lor linpak ki enn lang maternel enan lor enn zanfan ek lor so laprantisaz dan lekol. Li kler ki li pli fasil pou enn zanfan akerir konesans dan enn domenn kan li kapav asosie seki li pe aprann avek so realite ek so veki. Travay ki nou inn fer dan kad kontextializasion liv “Kreol Morisen” pou bann zanfan primer inn amenn mwan viv bann bon lexperyans ek dekouver bann nouvo zouti ki nou kapav servi pou ansegn kreol dan Rodrig san negliz spesifisite lingwistik ki nou enan. Tou bann kolaborater, Biro Sef Komiser, MIE, UoM ek bann ‘Panel Writers’ inn travay ansanm lamin dan lamin pou ki proze-la kapav abouti.

….

Redekouver ek valoriz patrimwann lingwistik ek etnografik rodrige

Dr YANNICK BOSQUET

UoM

Ki bann spesifisite lingwistik ek kiltirel ki Rodrig posede? Eski bann Rodrige ena diferan fason dir ek fer enn mem zafer depandan landrwa kot zot abite? Koman Rodrige, dan so langaz, so pratik sosial ek kiltirel ek so konsomasion media, finn evolie ant bann lane 1970 ek bann lane 2016-2020?

Vokasion proze “Revisiting the Linguistic and Ethnographic Specificities of Rodrigues” se reponn a sa bann kestion-la ek lezot kestion ankor ki konsern bann pratik lingiwstik dan Rodrig. Sa proze-la, ki finn demare ofisielman an 2016 gras-a enn kolaborasion ant Liniversite Moris, RRA ek PMO, finn pran nesans atraver enn don ki Profeser Robert Chaudenson, depi Liniversite Aix-en-Provence, finn fer ek Profeser A. Carpooran, UoM. Ant 1977 ek 1984, Profeser Robert Chaudenson, Christian Barat ek Michel Carayol, toule trwa depi Liniversite Larenion, finn fer bann lanket terin dan Rodrig dan kad Proze “Atlas lingwistik bann zil Losean Indien”. An 1992, zot finn pibliye enn volim: “Atlas Linguistique et ethnographique de l’île Rodrigues”. Pou diferan rezon, zot pa finn reisi konplet piblikasion de volim ki ti reste. Apre so retret an 2015, Profeser Chaudenson finn expedie tou so bann done lanket (bann lane 1970 lor Rodrig) Liniversite Moris kot enn lekip serser finn met anplas enn proze pou terminn travay-la, ek anmemtan, repet lanket-la dan kontext kontanporin pou konpar evolision Kreol Rodrige lor enn peryod 40 an.

Zordi zour, ena enn kinzenn Rodrige ki pe travay lor proze-la pou kolekte bann done lingwistik ek etnografik ek tou bann done bann lane 1970 ki konpran bann foto, bann dokiman, bann anrezistreman odio finn nimerize. Bann premie rezilta proze finn prezante an 2018 dan Kolok Internasional Etid Kreol ki finn ena lie Sesel dan kad so Festival Kreol, an prezans plizier dizenn spesialis bann lang kreol onivo mondial, me ousi enn reprezantan ofisiel Rodrigues Regional Assembly. Proze-la finn programe pou fini an 2020.

Proze Diksioner Kreol Rodrige

YANI MAURY, etidiant rodrigez,

MPhil/PhD, UoM

Kan abord size enn “Diksioner Kreol pou Rodrig”, kestion ki revini se: eski se pa mem Kreol ki dan Moris? Dan ki mezir li vremem diferan? Lasanble Rezional Rodrig ek Liniversite Moris, pe esey reponn sa bann kestion-la lor enn plan siantifik avek proze “Diksioner Kreol Rodrige” ki inn lanse an Oktob 2018 dan Rodrig. Pou sa, finn rekrit enn vintenn “Lexicographic Contributors” dan Rodrig ek Moris, pou travay lor proze-la. Me, an realite, ki diferans enan ant Kreol Rodrige (KR) ek Kreol Morisien(KM)? Parmi plizier lexanp ki kapav note, enan: i) bann mo ki pa prezan ditou dan KR kouman prepozison “ar” kot dan Rodrig servi zis “ek” oubien “avek”; (ii) enn form nazalizasion ki pli prezan ek zeneralize dan KR kouman dan mo: enan, kouman, manman, premyin, lazournin, lasinmenn, granmatin; iii) bann mo ki zot sans varye ant Moris ek Rodrig kouman “fier” ki dan Rodrig vedir osi “degoute”; iv) sertin form gramer ki diferan anterm frekans ant KR ek KM; par ex., Rodrige pou dir pli souvan “inn” ki “finn” ek (v) bann spesifisite KR kouman: piknay, boudout, mapinba, batardo, fitakon, etc. Li posib ki sertin Morisien pou dir ki KR se enn varyant rezional KM e ki diferans ki existe li minim, parey kouman bann varyant kreol ki enan dan sertin vilaz dan Moris. Parkont, pou bann Rodrige sa bann diferans-la, zot konsekan ek zot enan enn dimansion sosial ek kiltirel inportan ki fer parti zot lidantite. Bann Rodrige enan aker prezervasion bann spesifisite zot lang maternel ek meyer mwayin pou fer sa, se atraver enn diksioner ki permet inskrir sa bann spesifisite-la dan letan ek donn KR enn valer sosial, enn rekonesans politik me sirtou enn lezitimite siantifik.

- Publicité -
EN CONTINU

l'édition du jour